The forest protected areas - time is running out

Selliselt pealkirjastas oma ettekande dr. Jeffrey Sayer (CIFOR – Bogor, Indonesia), mille ta esitas 2000.a. mais Bangkokis toimunud rahvusvahelisel metsade kaitset käsitleva konverentsi plenaaristungil.

Ettekandes tõstatatud probleemid ja kirjeldatud olukord metsade kaitsel üle maailma tõi korduvalt meelde Eestimaa metsade kaitseprobleemid, mistõttu ka käesoleva kirjutise pealkiri on laenatud.
Esitades mainitud ettekande põhiteesid püüaks antud kontekstist lähtuvalt analüüsida ka Eesti olukorda.

1. metsade kaitse prioriteediks ei peaks olema mitte niivõrd rangelt kaitstavate alade maksimeerimine, kuivõrd keskendumine metsade majandamise paremale tulemuslikkusele
2. parema majandamise saavutamise võti peitub eesmärkide selgemas määratlemises ja pühendumises kohapeal sobivate kaitsemeetmete leidmisele.
3. metsakaitse erinevate kaitseviiside rakendamisega on lootust suuremale õnnestumisele, kui rahvusvahelistele raamsüsteemidele eraldatud alade maksimeerimisega.
4. metsade tegelik kaitse peaks sisaldama endas rangelt kaitstud eliitaladest kuni hästimajandatud m itmeotstarbeliste metsadeni, kus kasutus ja kaitse oleksid tasakaalus.


Ehkki dr. Sayeri ettekanne käsitles pigem arengumaade troopilisi vihmametsi, on nendest kogemustest , mõtetest ja ideedest palju õppida ka post-sovietlikel, arenevatel, kuid madala elatustaseme ja suhteliselt kõrge korruptsiooniga riikidel. Probleemid metsade kaitsel on nii siin kui seal äravahetamiseni sarnased ning seetõttu ei tohiks ka lahendusvariantide otsimisel häbeneda teiste riikide kogemuste kasutamist.