Kaitsealade metsade inventeerimise
ja kaitse korraldamise juhend

Sissejuhatus

2006. aastal otsustati looduskaitsealustel objektidel kasvavate metsade kohta (sõltumata maa omandivormist) andmeid koguda neid ülepinnaliselt inventeerides, et pakkuda kaitse korraldajale terviklikku alusandmestikku kogu ala kohta. Pilootprojektina inventeeriti Matsalu Rahvuspargi metsad.

2007. a. lisandus nõue inventuuri käigus registreerida metsade looduskaitselist väärtust iseloomustavaid tunnuseid (kuivenduse mõju, veerežiimi taastamise võimalikkus, puhtpuistute potentsiaal kasvukohale omase loodusliku ilmega puistute taastumiseks, pinnase kahjustused jms.), sh kaardistada ka Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisas I nimetatud metsaelupaigatüüpide kirjeldusele ja kavliteedinõuetele vastavad alad. Samuti tuli kavandada kõigi leitud loodusväärtuste soodsa seisundi tagamiseks vajalikud kaitsekorralduslikud (metsamajanduslikud) võtted.

Käesolev juhend koostati eeskätt kaitsealuste metsade inventeerijatele ning see on mõeldud täienduseks metsaseaduse (RTI, 04.07.2006, 30, 232) alusel keskkonnaministri määrusega kehtestatud metsakorralduse juhendi metsa inventeerimise osale.

Looduskaitselistest aspektidest lähtuv metsakorraldus peab elupaiku kaardistades ette valmistama materjali kaitsealuste objektide tsoneeringu korrigeerimiseks ja kaitsekorralduse tõhustamiseks.

Juhendis esitatavad põhimõtted on välja töötatud eksperthinnangute tasemel. Sealhulgas
· elupaigatüüpide tüüpkirjeldused põhinevad raamatul: Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Teine, parandatud ja täiendatud trükk. Eesti Keskkonnaministeerium, Auratrükk, Tallinn, 308 lk;
· elupaikade seisundi ja looduskaitseväärtuse hindamine põhineb Keskkonnaministeeriumi juhendmaterjalil aastast 2002 „Potentsiaalsete Natura alade inventeerimisjuhend”. Käesolevasse juhendisse on lisatud peatükk metsa maastikulisest järjepidevusest. Juhendi lisas paiknevad originaaltabelid (tabelid 1 ja 2) täpsustavad elupaigatüüpide tõlgendust ning selgitavad seisundi hindamise põhimõtteid.
· Elupaigatüüpide majandamissoovituste aluseks on brošüür: Palo, A. 2004. NATURA 2000 metsaelupaigad. Eesti Keskkonnaministeerium, Eesti Loodusfoto, Tartu. 24 lk.
ja materjalid: Viilma, K. 2004. Management of forests in protected areas. Background paper. Balti Keskkonnafoorum. 52 p. Elektrooniliselt kättesaadav aadressil http://www.bef.lv/data/file/BP_forests.pdf).

Metsade kaitsmise eesmärk kaitsealustel loodusobjektidel on enamasti nende looduslikkuse säilitamine või selle suurenemise soodustamine, kuid ka teatud arengufaasi hoidmine. Erilist tähelepanu tuleks invneteerijatel pöörata nn suure taastumispotentsiaaliga metsaelupaikade määratlemisele. Lubades inventeerimise ajal loodusdirektiivi metsaelupaiga kriteeriumeile mittevastavates, kuid kõrge taastumispotentsiaaliga metsades tulundusliku eesmärgiga raietegevust, halvendatakse reeglina nende taastumispotentsiaali.

Juhend tervikuna>>>